Over the past decades, the continent of Africa has significantly depended on foreign
capital flows to propel growth; however, concerns remain about their environmental and food
security consequences in vulnerable contexts. Although foreign capital can either worsen
environmental degradation or enhance ecological transition, empirical evidence remains
limited, especially in Africa. Again, few studies have examined how institutional structures and
partnerships condition these relationships. This creates a theoretical and empirical gap
regarding the moderating role of institutional quality and partnerships in shaping the
environmental and food security outcomes of foreign capital in Africa. Hence, this thesis
examines the effect of foreign capital on ecosystem conditions and the moderating role of
institutional quality in Africa, while also exploring how foreign capital influences food security
when conditioned on Partnerships for the Goals. Covering the period from 2000 to 2022, the
study is structured around three main objectives. The study employed a two-step system
Generalised Method of Moments (GMM) for the econometric estimation and complements it
with dynamic panel threshold techniques to capture nonlinearities. The first objective assesses
the effect of foreign capital on ecosystems; again, the study investigates the moderating role of
institutional quality in foreign capital-ecosystem contagion. Building on this, the second
objective investigates the moderating role of political institutions in the relationship between
economic institutions and ecosystem contagion. The third objective shifts focus to food
security, examining how the impact of foreign capital on food security changes when
conditioned on partnership for the goals. The results provide several important insights. First,
the findings indicate that the impact of foreign capital indicators, including external debt,
remittances, FDI, and portfolio investment, on ecosystems is more pronounced above the
threshold. These thresholds suggest that beyond certain levels, foreign capital inflows
contribute meaningfully to ecosystem improvement. Second, the analysis shows that stronger political and economic institutions significantly enhance ecosystem transitions, highlighting
the importance of governance quality. Third, the study reveals that the conditional effect of
foreign capital on food security becomes positive when moderated by partnership for the goals.
This implies that while the unconditional effect of foreign capital on food security is negative,
effective partnerships can reverse this outcome and strengthen food security. The study extends
the ecological modernization theory by revealing how international capital supports ecosystem
and food security sustainability in Africa. The study recommend that foreign capital reforms
should be done in a manner to enhance ecosystem and food security financing in Africa. The
study made the first attempt to link foreign capital to ecosystem and food security in Africa.
Emashumini eminyaka edlule, izwekazi lase Afrika lithembele kakhulu ekungeneni
kwezimali zakwamanye amazwe ukuze liqhubekele phambili ekukhuleni komnotho; nokho,
ukukhathazeka kusaqhubeka mayelana nendawo yazo ezungezile kanye nemiphumela
yokuphepha kokudla ezimweni ezingozini. Nakuba izimali zakwamanye amazwe zingalimaza
kakhulu ukucekelwa phansi kwemvelo noma isekela uguquko lwezemvelo, ubufakazi
obunamandla buhlala bunomkhawulo, ikakhulukazi e-Afrika. Ngaphezu kwalokho, ucwaningo
olumbalwa luye lwaphenya ukuthi izinhlaka zezikhungo kanye nokusebenzisana kubeka
lobubudlelwano ukuthi bube Nezinjongo Zokuthuthukiswa Okusimeme. Ngenxa yalokho,
kunegebe le-theory kanye nokusebenza mayelana nezindima zokulinganisa zekhwalithi
yesikhungo kanye nobudlelwano ekubumbeni imiphumela yezemvelo kanye nokuvikeleka
kokudla kwezimali zakwamanye amazwe e-Afrika. Le-thesis ihlola umthelela wemali
yangaphandle ezimeni ze-ecosystem, ngokubheka ikakhulukazi indima yokulinganisa izinga
lesikhungo e-Afrika. Iphinde ihlole ukuthi izimali zakwamanye amazwe zikuthinta kanjani
ukuvikeleka kokudla uma kuncike ebudlelwaneni bezinjongo. Ihlanganisa isikhathi kusuka ku-
2000 kuya ku-2022, ukuhlaziya kuhlelwe ngokwezinjongo ezintathu ezibalulekile.
Ukulinganiswa kwe-Econometric kwenziwa kusetshenziswa indlela yezikhathi yezinyathelo
ezimbili ezijwayelekile (SGMM), kuhambisana namasu e-panel e-dynamic threshold ukuze
ithwebule okungeyona imigqa. Ihloso yokuqala yokwenza uhlolo, imiphumela yemali
yangaphandle ezimweni ze-ecosystem, kanye nendima yokulinganisa ikhwalithi yesikhungo
ebudlelwaneni be-capital-ecosystem yangaphandle. Ukwakhela phezu kwalokhu, inhloso
yesibili ukuhlola indima yokulinganisa izikhungo zezombusazwe ebudlelwaneni phakathi
kwesikhungo nezombusazwe ebudlelwaneni kwesikhungo sezomnotho nezimo ze-ecosystem.
Inhloso yesithathu ukuhlola umthelela wezimali zakwamanye amazwe ushitsha kanjani
ekuvikeleleni ukudla. Okutholakele kunikeza iminingwane eminingana ebalulekile.
Okokuqala, okutholakele kubonisa ukuthi umthelela wezinkomba zemali yangaphandle,
njengesikweletu sagaphandle, izimali ezamukelwayo, utshalomali oluqondile lwangaphandle
kanye nokutshalwa kwezimali kwe-portfolio, ezimweni ze-ecosystem zigqama kakhulu
ngaphezu kwemikhawulo ekhonjiwe. Lemikhawulo ikhombisa ukuthi, ngale kwamazinga
athile, imali engenayo yamazwe angaphandle inegalelo elibonakalayo ekuthuthukisweni kweecostsyem.
Okwesibili, ukuhlaziya kukhombisa ukuthi izikhungo eziqinile zezepolitiki
nezomnotho zithuthukisa kakhulu uguquko lwe-ecosystem, egqamisa ukubaluleka kwekhalithi
yokubusa. Okwesithathu, okutholakele kukhombisa okuthalakele kukhombisa ukuthi
umthelela onemibandlela wemali yangaphandle ekuvikelekeni kokudla kuba kuhle uma
wengamela ubudlelwane nezinjongo. Loku kuphakamisa ukuthi, nakuba umthelela
ongenamibandela wemali yakwamanye amazwe ekuvikelekeni kokudla mubi, ubudlelwano
obusebenzayo bungawuhlehlisa lomphumela futhi uqinise ukuvikeleka kokudla. Ucwaningo
lunweba I-theory yesimanje yezemvelo ngokukhombisa ukuthi imali yamanye amazwe
ingasekela kanjani ekusimameni kwe-ecosystem kanye nokuvikeleka kokudla e-Afrika.
Ngokusekela okutholakele, Kunconywa ukuthi kwenziwe uguquko lwezimali zakwamanye
amazwe ngendlela ezothuthukisa ukusimama kwe-ecosystem kanye nokuxhaswa ngezimali
kokutholakala kokudla e-Afrika. Lolucwaningo lunegalelo langempela ngokuxhumanisa imali
yakwamanye amazwe nezimo ze-ecosystem kanye nokuvikeleka kokudla e-Afrika.
Esikhathini esingangetjhumi leminyaka edlulileko, ikhontinenti ye-Afrika bekade ithembele
khulu ekungeneni kwemali yangaphandle ukuthuthukisa umnotho; nofana kunjalo, ukutshwenyeka
kuragela phambili mayelana nemiphumela yokuvikeleka kwebhoduluko nokudla ebujameni
ebusengozini. Nalokha imali yangaphandle ingaragisela phambili ukuwohloka kwebhoduluko nofana
isekele ukutjhuguluka kwemvelo, ubufakazi obubonakalakho busese buncani, khulukhulu e-Afrika.
Ngaphezulu kwalokho, ziimbalwa iimfundo ezenze irhubhululo lokobana amaziko nokubambisana
okunqophene nemiNqopho yokuThuthuka okuNzinzileko kunamuphi umthelela ebudlelwaneni lobu.
Ngalokho-ke, kunesikhala sethiyori nobufakazi mayelana neendima zokulinganisa ikhwalithi
yamaziko nokubambisana ekubumbeni imiphumela yokuvikeleka kwebhoduluko nokudla okulethwa
yimali yangaphandle e-Afrika. Ithisisi le ihlolisisa umthelela wemali yangaphandle ebujameni behlelo
lemvelo, ngokutjhejisisa indima yokulinganisa ikhwalithi yamaziko e-Afrika. Ihlolisisa nokobana
imali yangaphandle inamuphi umthelela ekuvikelekeni kokudla lokha nayilawulwa budlelwana
bemiNqopho le. Ukuhlaziya kwakhiwe ngokuqala iminqopho emithathu, kufakwa isikhathi ukusukela
ngomnyaka we-2000 ukuya kowe-2022. Ukulinganiswa komnotho kwenziwe ngokusebenzisa ihlelo
elinamagadango amabili le-SGMM, ngokurhelejwa mathekhniki wephaneli yomkhawulo enamandla
ukubona ukungalingani. Umnqopho wokuthoma bekukuhlola umthelela wemali yangaphandle
ebujameni behlelo lemvelo, kunye nendima yekhwalithi yamaziko yokulawula ubudlelwana bemali
yangaphandle nehlelo lemvelo. Ngokwakhela phezulu kwalokhu, umnqopho wesibili bekukuhlahluba
indima yamaziko wezepolitiki ekulawuleni ubudlelwana phakathi kwamaziko wezomnotho nobujamo
behlelo lemvelo. Umnqopho wesithathu bekukuhlahluba umthelela wemali yangaphandle
ekutjhugulukeni kweviveleko lokudla lokha nalisame ebudlelwaneni bemiNqopho ehlosiweko.
Imiphumela inikela ngelwazi eliqakathekileko elinengana. Kokuthoma, imiphumela itjengisa bonyana
iinkomba zomthelela wemali yangaphandle, njengeenkolodo zangaphandle, ukuthunyelwa kwemali,
isisomali yangaphandle ebunqopha nesisomali yephothofoliyo, ebujameni behlelo lemvelo ubonakala
khulu ukudlula imikhawulo ebekiweko. Imikhawulo le itjengisa bonyana, ngale kwamazinga
athileko, ukungena kwemali yangaphandle kuyasiza ekuthuthukiseni ihlelo lemvelo. Kwesibili, imiphumela le itjengisa bonyana amaziko wezepolitiki newezomnotho aqinileko athuthukisa
ukutjhuguluka kwehlelo lemvelo, kuveze ukuqakatheka kwekhwalithi yokubusa. Kwesithathu,
imiphumela le itjengisa bonyana umthelela onemibandela wemali yangaphandle ekuvikelekeni
kokudla uba ngomuhle lokha nawulawulwa budlelwana bemiNqopho ehlosiweko. Lokhu kuveza
bonyana, nanyana umthelela onganamibandela wemali yangaphandle ekuvikelekeni kokudla ungaba
ngomumbi, ukubambisana kungawubuyisela emuva umphumela lo begodu kuqinise nevikeleko
lokudla. Irhubhululo leli linabisa ithiyori ye-mordenisation yehlelo lemvelo ngokutjengisa bonyana
imali yamazwe wangaphandle ingakusekela njani ukunzinza kwehlelo lemvelo nevikeleko lokudla e-
Afrika. Ngokusekelwa miphumela yerhubhululo leli, kuphakanyiswa bonyana amatjhuguluko
wezangaphandle enziwe ngendlela ezakuthuthukisa ukunzinza kwehlelo lemvelo nesekelomali
levikeleko lokudla e-Afrika. Irhubhululo leli lenza umnikelo wokuthoma ngokuhlanganisa imali
yangaphandle nobujamo behlelo lemvele kunye nevikeleko lokudla e-Afrika.