Pearl millet, as an indigenous grain, could assist in addressing dietary deficiencies leading to 
malnutrition and food insecurity. Some indigenous grains, such as pearl millet, are undervalued 
and underutilised due to consumers’ unfamiliarity with the grains. This calls for a better 
understanding of the role attitude, perception and knowledge plays in consumers’ decision and 
intention to purchase pearl millet. 
A qualitative exploratory study was designed, using purposeful, convenient and snowball 
sampling methods to recruit 36 participants, who had at least heard of pearl millet, from Mbombela 
in South Africa. These participants took part in 12 small focus group discussions, sentence 
completion and projective technique exercise. Focus group sessions were recorded, and data 
were transcribed for content analysis purposes, to identify the concepts and categories emerging 
from each question. 
Findings suggest that participants were certain about their subjective knowledge (self-assessed) 
of pearl millet, reflecting on its health-related features specific to high-fibre foods. Participants’ 
objective knowledge of pearl millet was directed at either human or animal consumption. Price, 
nutrition and health benefits, quality, taste, packaging material and functional use, were general 
and specific criteria that would influence participants’ decision to purchase pearl millet. 
Participants’ need for information on pearl millet could also contain their readiness to purchase 
this unfamiliar product. The intention to purchase pearl millet would further be stimulated through 
the behavioural beliefs articulated in the actions of producers, marketers and suppliers, directed 
at brand awareness, product samples, differentiation between pearl millet and other products, 
competitive pricing, and consumer information campaigns. 
Participants’ normative beliefs that would direct their purchase intention of pearl millet were specific to the nutritional and health benefits, value for money and price of the grain, quality and 
functionality of the product, sufficient consumer product information, availability and product 
appeal. Control beliefs that would divert consumers’ attention away from pearl millet include the 
expensiveness of the grain related to other products, lack of consumer knowledge, and a 
nutritionally poor product. Purchasing portals that may influence the positive consideration and 
intention to purchase pearl millet were also identified. Moreover, purchasing barriers, that may 
negatively influence the intention to purchase pearl millet, resulting in inhibited product-related 
experiences and knowledge about the product, were explored. 
The study has contributed to a better understanding of consumers’ perception of pearl millet, and 
specifically which aspects of an indigenous grain would attract them to it. The important aspects 
that need to be addressed when marketing pearl millet, resulting in the decision and intention to 
purchase the product, were also presented. Future studies may need to determine the influence 
that improved consumer information has on the purchase and consumption of pearl millet from a 
wider consumer base in South Africa.
 
Letinye tinhlavu tendzabuko, njengemgcobane, awudliwa ngalokwanele ngenca yekutsi 
awaketayeleki kumtsengi, ngaleyo ndlela-ke bese kuvimbeleka kusebenta kwawo. Umgcobane 
njengetinhlavu tendzabuko, tingasita ekuswelakaleni kwekudla lokubanga kungondleki kanye 
nekungabikhona kwekudla. Loku kusho kutsi akube nendlela yekutsandza tintfo lenendzima 
yekukuvisisa ncono, kubuka kanye nelwati esincumeni semtsengi kanye nenhloso yekutsenga 
lomgcobane.
Sifundvoluhlatiyo lesiphenyako lesiphatselene nesimo sasungulwa, ngekusebentisa ngenhloso, 
tindlela letifanele, kanye netindlela tekusebentisa tindlela tekusebentisa labangenele lolucwaningo 
kutsi batwebe labangenela lolucwaningo labange-36, lokungenani labase beva ngemgcobane, 
basendzaweni yaseMbombela eNingizimu Afrika. Lalabangenela lolucwaningo batimbandzakanya 
emacenjini lagcilile lamancane la-12 ekucocisana, ekucedzeleni umusho kanye nemisetjentana yelisu 
lekulinganisa ngaphambili. Emaseshini emacembu lagcilile arekhodwa, kwatsi emadatha abhalwa 
kute ahlatiywe lakucuketse, kubona imicondvo nemikhakha levele kulowo nakulo mbuto. 
Lesifundvoluhlatiyo sentiwa futsi sachutjwa ngengcondvo yekulandzela imitsetfomgomo 
yekwetsembeka. Kwatfolakala nemvume yekucinisekisa kulandzela inchubo lemukelekile 
ngembikwekutsi kucalwe kwentiwe lesifundvoluhlatiyo. 
Lokwatfolwa lapho kuveta kutsi labo labatimbandzakanya kulolucwaningo bebanesiciniso mayelana 
nelwati lwabo (batihlola bona) lwemgcobane, basho netimphawu tawo letiphatselene nemphilo 
ekudleni lokunemucu lomnengi. Lwati lwemgcobane lwalabo labangenela lolucwaningo 
belucondziswe ekudliweni ngumuntfu nome silwane. Tilinganisosimo jikelele naleticondze ngco
letingaba nemtselela esincumeni salabangenele lolucwaningo kutsi batsenge umgcobane kufaka 
ekhatsi intsengo, umsoco netinzuzo tetemphilo, lizingasimo, kunambitseka, liphepha lekuwugocoka 
kanye nekuwusebentisa. Sidzingo selwatiso lolumayelana nemgcobane kulabo labatimbandzakanye 
kulolucwaningo kungaphindza futsi sibe nemtselelela ekulungeleni kwabo kutsi batsenge umkhicito 
longaketayeleki. Inhloso yekutsenga umgcobane ingaphindze futsi ikhutsatwe ngekusebentisa tinkholelo tekutiphatsa letishiwo bakhiciti, bakhangisi nebetfulimkhicito, lokucondziswe ekucapheliseni 
ngaloluphawuntsengiso, kumikhicito, umehyluko emkhatsini wemgcobane naleminye imikhicito, 
intsengo lechudzelanako, kanye nemikhankhaso yelwatiso kubatsengi.
Tinkholelo letetayelekile talabo labangenele lucwaningo titawuhola injongo yabo yekutsenga 
umgcobane beyiphatselene netinzuzo temphilo netekondleka, imali ilingane naloko lokwentiwe ngayo 
nentsengo yenhlavu, lizingasimo nekusebenta kwemkhicito, lwatiso lwemkhicito lolwanele kumtsengi, 
kutfolakala kanye nekutsandzeka kwemkhicito. Tinkholelo letilawulekako letingasusa umtsengi kutsi 
anake umgcobane tifaka ekhatsi kubita kwawo nakucatsaniswa naleminye imikhicito, kuswelakalo 
kwelwati kumtsengi, kanye nemkhicito lote umsoco. Tindlela tekutsenga letingaba nemtselela lomuhle 
kanye nenhloso yekutsenga umgcobane tiphindze futsi tabonakala. Ngetulu kwaloko, tihibe tekuvimbela kutsenga, letingaba nemtselela lomubi ekutsengeni umgcobane, lokungabanga kutsi 
kuvimbele sipiliyoni longaba naso ngalomkhicito kanye nelwati mayelana nalomkhicito, tahlolwa.
Lesifundvoluhlatiyo sibe neligalelo ekwatini kancono umcondvo webatsengi mayelana nemgcobane, 
kanye nekutsi ngutiphi tingoni ngco talenhlavu yendzabuko letingabaheha. Tingoni letimcoka 
lokudzingeka kutsi kugcilwe kuto nakukhangiswa umgcobane, letingaholela esincumeni nasenhloseni 
yekutsenga lomkhicito, nato futsi tetfuliwe. Tifundvoluhlatiyo tasesikhatsini lesitako kutawudzingeka 
kutsi tincume umtselela leyenta ngcono lwatiso lwebatsengi lolumayelana nekutsenga nekudla 
umgcobane kubatsengi ngebubanti lapha eNingizimu Afrika.
 
Dingwe tsa dithoro tsa tshimologo, di tshwana le mabele a phele, ga di jewe mo go lekaneng ka ntlha 
ya fa badirisi ba sa di tlwaela, mme seo se kgoreletsa tiriso ya tsona. Mabele a phele jaaka dithoro 
tsa tshimologo, a ka thusa go samagana le ditlhaelo tsa kotlo tse di bakang phepelotlase le tlhaelo ya 
dijo. Seno se tlhoka gore go tlhaloganngwe botoka seabe sa mekgwa, megopolo le kitso mo 
ditshwetsong le maikaelelong a badirisi go reka mabele a phele. 
Go thadisitswe thutopatlisiso ya tlhotlhomiso e e lebelelang mabaka go dirisiwa mekgwa ya go tlhopha 
sampole ya maikemisetso, e e maleba le e e letlang ba ba mo sampoleng go tshitshinya ba ba ka 
ngokelwang go nna karolo ya sampole go ngoka bannileseabe ba le 36, ba bonnye ba kileng ba 
utlwela ka mabele a phele, go tswa kwa Mbombela kwa Aforikaborwa. Bannileseabe bano ba nnile le 
seabe mo dipuisanong tse dinnye tsa ditlhopha tse di tlhophilweng go buisanela setlhogo, ditirwana 
tsa go feleletsa dipolelo le dithekeniki tsa tlhagiso ya maitsholo. Dikopano tsa ditlhopha tse di 
tlhophilweng go buisanela setlhogo di ne di rekotiwa mme data e gatisiwa gore go lokololwe diteng, 
go supa megopolo le dikarolo tse di tlhagelelang go tswa mo potsong e nngwe le e nngwe. 
Thutopatlisiso e ne e rulagantswe le go diragadiwa go lebeletswe dintlhatheo tsa boikanyego. Go ne 
go bonwe tumelelo ya maitsholo a a siameng pele ga thutopatlisiso e simolola. 
Diphitlhelelo di tshitshinya gore bannileseabe ba ne ba totobetse malebana le kitso ya bona (e e 
lekeleditsweng) ya mabele a phele, ba lebeletse dintlha tsa yona tse di amanang le boitekanelo tse di 
totileng dijo tse di nang le faeba e e kwa godimo. Kitso ya bannileseabe ya mabele a phele e ne e 
lebisitswe go jewa ke batho gongwe go jewa ke diphologolo. Ditlhokego tsa kakaretso le tse di rileng 
tse di ka tlhotlheletsang tshwetso ya bannileseabe ya go reka mabele a phele di akaretsa tlhotlhwa, 
dikotla le ditshiamelo tsa boitekanelo, boleng, tatso, sephuthelo le tirisego. Go batla tshedimosetso ya 
mabele a phele ga bannileseabe le gona go ka tlhotlheletsa go siama ga bona go ka reka setlhagiswa 
seno se se sa tlwaelegang. Gape maikaelelo a go reka mabele a phele a tlaa tlhosediwa ka ditumelo 
tsa maitsholo tse di tlhagisiwang ka dikgato tsa batlhagisi, babapatsi, batlamedi, tse di lebisitsweng 
temoso ya leinakgwebo, disampole tsa setlhagiswa, pharologanyo magareng ga mabele a phele le ditlhagiswa tse dingwe, ditlhotlhwa tse di gaisanang le matsholo a go sedimosetsa badirisi. 
Ditumelo tsa tlwaelo tsa bannileseabe tse di tlaa kaelang maikaelelo a bona a go reka mabele a phele 
di akareditse mesola ya dikotla le boitekanelo, boleng jwa tshelete le tlhotlhwa ya dithoro, boleng le 
tirisego ya setlhagiswa, tshedimosetso e e lekaneng ya setlhagiswa go modirisi, go nna teng le 
keletsego ya setlhagiswa. Ditumelo tsa taolo tse di ka faposang maikaelelo a badirisi go tswa mo 
mabeleng a phele di akaretsa go nna tlhotlhwagodimo ga dithoro fa di bapisiwa le ditlhagiswa tse 
dingwe, tlhaelo ya kitso ya badirisi le setlhagiswa se se bokoa mo dikotleng. Go ne ga supiwa le 
mafelo a theko a a ka tlhotlheletsang go akanyediwa le maikaelelo a go reka mabele a phele. Mo 
godimo ga moo, go ne ga tlhotlhomisiwa dikgoreletsi tsa theko, tse di ka amang bosula maikaelelo a go reka mabele a phele, di akaretsa maitemogelo a a tlhaelang malebana le setlhagiswa le kitso ka 
ga setlhagiswa. 
Thutopatlisiso e tshwaetse mo go tlhaloganngweng botoka ga megopolo ya badirisi ka mabele a 
phele, bogolo segolo gore ke dintlha dife tsa thoro eno ya tshimologo tse di ka ba ngokelang mo go 
yona. Go ne ga tlhagisiwa gape dintlha tsa botlhokwa tse di tshwanetseng go totiwa fa go bapadiwa 
mabele a phele, go go tlaa lebisang kwa tshwetsong le maikaelelong a go reka setlhagiswa. 
Dithutopatlisiso tsa isago di tlaa tlhoka go swetsa ka tlhotlheletso e go nna le tshedimosetso e e 
tokafetseng ga badirisi go ka nnang nayo mo thekong le tiriso ya mabele a phele go tswa mo badirising 
ba le bantsi mo Aforikaborwa.